Kokkuvõte!

Kogu sügise teine periood oli palju mõnusam kui sügise esimene periood. Selle aja jooksul hakkasin juba vaikselt selgust saama, et mis asi see siis ikkagi on, mida ma õpin. Selle konkreetse aine puhul meeldis mulle eelkõige see, et kohe algul jagati kogu suur grupp väiksemateks gruppideks. See tegi loengus keskendumise palju lihtsamaks ning on palju mugavam kuulata koos vähemate inimestega. Samuti oli hea see, et loeng kestis ainult poolteist tundi, kuna selle aja sees ei jõudnud veel paljudel tähelepanu ära hajuda, mis 3-tunniste loengute puhul võib miinuseks olla. Ka inglise keel oli hea vaheldus, eriti mulle, kuna ma pole inglise keele loenguid võtnud ja kõik ülejäänud ained olid eesti keeles. Õppisin kindlasti ennast paremini väljendama, kuna blogi kirjutamine kindlasti soodustab seda ning võib-olla isegi hakkan edaspidi blogi kirjutama.. Mitte küll samadel teemadel, aga veidi isiklikematel. Lisaks blogikirjutamisele õppisin ka erinevate allikatega töötama, et saada materjale teksti kokku panemiseks. Kõige huvitavam teema oli minu jaoks see, kui pidime uurima ühte ettevõtet ning analüüsima selle kommunikatsioonikanaleid. Kuna ma polnud ühtegi ettevõttet nii sügavuti uurinud, oli väga põnev vaadata, kuidas siiski midagi toimib.  Kui suhtekorraldus oleks loom, siis ma arvan, et ta oleks rebane. Eelkõige selletõttu, et rebased tunduvad sellised armsad, oranžikad ja heatahtlikud. Kuid samas on nad väga kavalad, püüavad oma saaki ja murravad ka maha, kui neil süüa on vaja.  Muinasjuttudes ja multikates kujutatakse neid väga erinevalt- küll on nad halvad ja kavaldavad teisi üle ning näitavad oma tõelist palet kui vaja, aga samas on nad armsad ja tahavad teistele head. Nii on ka suhtekorraldusel mitmeid tahke ja käitumismaneere.

Ilusat vana aasta lõppu kõigile!

Eetika

Suhtekorraldajal on organisatsioonis väga oluline roll. Tema vastutuse alla võib käia nii sise- kui ka väliskommunikatsioon, mis on mõlemad ühe ettevõtte toimimiseks väga tähtsad faktorid. Tihtipeale aga ei oska ettevõttejuhid seda ametiposti hinnata ja leiavad, et neil pole enda firmasse sellist inimest vajagi.  Suhtekorraldajad on need, kes kujundavad organisatsioonidele, üksikisikutele ja üritustele soodsat imagot.  Ma leian, et tippjuhid vajavad professionaalseid nõuandjaid, et vastu võtta professionaalseid otsuseid.

Suhtekorraldus on tasakaalustavaks jõuks, mis viib organisatsiooni ja avalikkuse huvid teineteisele lähemale. (Pojman 2005)
Seetõttu on olulised eetiliste põhimõtete järgimine, konfidentsiaalsuse tagamine ja vastastikusel usaldusel põhinev nõustamine. Samuti järjepideval töötamisel kujunevad välja kindlad kanalid näiteks ajakirjandusest, et hõlbustada avalikkusega suhtlemist. Eetikakoodeksi alla käivad nii huvide kaitse, õigsus, ausus, asjatundlikkus kui ka lojaalsus. Tuleb järgida klientide ja tööandjate huve edenedades kõige kõrgemaid täpsuse ja objektiivsuse standardeid. Käituda oma tegevuses ausalt ja järgida koodeksi põhimõtteid, et isiklik maine ning kliendi maine tervikuna oleksid kaitstud.
Samuti püüda omandada ja vastutustundlikult kasutada kogu valdkondlikku teavet ja kogemusi rajamaks parema arusaama kliendi/tööandja tõsiseltvõetavusest. (www.epra.ee)
Olla truud neile, keda esindatakse ja olla esindatud, samal ajal austades oma kohuseid teenida ühiskonna huve ja toetada vaba eneseväljendust ning tagada nii endiste kui praeguste klientide või tööandjate poolt usaldatud priviligeeritud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (Sarnet 2003)

Utilitaarsest ja deontoloogilisest eetikast eelistaksin mina kahe segu. Kui deontoloogilise mudeli puhul on tõe rääkimine õige, isegi  kui see võib põhjustada valu või kahju ja valetamine väär, isegi kui see võib tuua häid tagajärgi ja utilitaarse puhul on asi põhimõtteliselt vastupidine, siis ma ütleksin, et polegi olemat õiget ega valet. (http://eope.eek.ee) Tihti olen küll kuulnud sellist väidet, et „Ah, see suhtekorraldaja töö ongi üks musta valgeks rääkimine.“ – Millega ma ei taha muidugi nõustuda. Ausus on muidugi äärmiselt oluline, aga miks on loodud selline termin nagu „hädavale“.. Vahel on seda paratamatult vaja, näiteks siis, kui on tõesti vaja kaitsta kedagi hädaohu eest või hoida ära millegi tõesti halva juhtumist. Muidugi peab kõik jääma normaalsuse piiridesse. Suhtekorraldaja ei pea kõike avalikkusele kõnelema, kuid ta peaks ütlema, miks ta ei saa hetkel kõike avalikustada.

Kasutatud kirjandus:

Pojman, L.P. (2005) Eetika. Õiget ja väära avastamas.

http://www.delfi.ee/archive/eetika-paradoksid.d?id=6181151; 17.12.2012

http://www.epra.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11&Itemid=13&lang=et; 17.12.2012
http://eope.eek.ee/arieetika1/?Eetikaterminite_abistav_s%C3%B5nastik; 17.12.2012

Kriisikommunikatsioon

Kriisikommunikatsioon on inimeste teavitamine hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja selle lahendamisest. Kriisiolukordades on inimesed ebakindlad, millest tuleneb suurenenud infovajadus. Seetõttu peab elanikkonnale suunatud info olema tõene ja täpne ning sisaldama ülevaadet (häda)olukorra ja selle lahendamise käigu, abisaamise võimaluste ja käitumisjuhiste kohta.
(http://www.rescue.ee/louna/kriis/kriisikommunikatsioon/)

Kriisi võib tekitada loodusnähtus (näiteks torm, üleujutus, epideemia, põud) või inimtegevus (näiteks keskkonnareostus, korratused, laialdased infrastruktuuri häired, sõda). Kui kriis ohustab riigi põhiväärtusi või on tekkinud oht inimeste elule, tervisele ja varale ning olukorda iseloomustab määramatus, on tegemist väga tõsise kriisiga ehk hädaolukorraga. (http://www.valitsus.ee)

Tooksin näiteks 31. Juulil 2002 toimunud sündmuse, kui Äripäeva esiküljele ilmus pealkiri „Must joogivesi“, mida illustreeris poolt lehekülge kattev foto mustjat soga sisaldavates veeklaasidest. Foto allkiri ütles: „Vees sisalduva kuiväägi hulja testimisel saavutas hea koha Saku Läte, mis läks vaid kergelt kollaseks. Tartu Õlletehase vesi Arctic seevastu muutus lausa mustaks.“ Artiklis väideti veel, et enamiku poes müüdavate mineraalvete kuivjäägisisaldus on liiga suur ning et tervisele kasulik on juua filtreeritud vett. Samas oli aga loos endas mitme eksperdi ütlused, et kõik meil toodetavad mineraalveed vastavad Euroopa Liidu normidele ja et kuivjäägisisaldus ei ütle tegelikult midagi olulist vee headuse ja tervislikkuse kohta. (Reimer 2002)

  Toona suhtekorraldusfirma Rull&Rumm kliendiks olnud A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop tahtis esmalt valida jõulise vastukommunikatsiooni ja tõe jalule seadmise taktika: avaldused meediakanalitele, isiklik kontakt Äripäeva peatoimetajaga jmt. Seda emotsiooni võis igati mõista, sest just turule toodud Arcticu kaubamärki oli ettevõte teinud märkimisväärseid investeeringuid. Suhtekorraldaja Ivo Rull aga soovitas mehel hoida veidi madalamat progiili, kuna esiteks oli ilmunud artikkel erapoolik ja rumal ning suvisel ajal pole ka Äripäeva loetavus eriti suur. Kui oleks mindud jõuliste vastulausete teed, jõudnuks negatiivne kumu mingitest probleemidest Arcticu veega hoopis suurema hulga tarbijate teadvusesse. Samuti soovitas Ivo Rull vastulause esitajana kasutada kedagi spetsialistidest, et mitte juhtiva õlletööstuse juhi nimega probleemi võimendada. Koos valmistatigi ette A. Le Coq Tartu Õlletehase tootmistehnoloogi Rein Söödi vastulause. Artikkel „Äripäeva tendentslik joogivee analüüs“ avaldati paar päeva hiljem ja lõppes sõnadega: „Kokkuvõte sellest artiklist on ülim nonsenss- Arcticut süüdistatakse selles, et mineraalvees on mineraalid ja seda Eli normise keskmises ulatuses. See on umbes sama, nagu süüdistada Äripäeva selles, et leht on must ja räpane, kuna ilusal roosal paberil on palju väikesi ja musti tähemärke.“

   Sellega oli südasuvine mineraalipurse meedia veeklaasis ammendunud. (Sööt 2002)

Leian, et Tarmo Noop tegi väga õige otsuse, kui võttis kuulda suhtekorraldaja Ivo Rulli arvamust ja ideid. Just see, et ei esitatud tugevaid vastulauseid, oli kindlasti põhjuseks, miks lõpuks see teema kiirelt ennast ammendas ja ära hajus. Nagu ka Ivo Rull väidab, siis paljud karismaatilised juhid ei arvesta tihtipeale suhtekorraldusspetsialistide arvamustega, mille tõttu tehakse ka tihtipeale rutakaid ja mitte väga adekvaatseid otsuseid. See situatsioon lõppes aga väga rahulikult ja hästi ning ettevõtte maine jäi puhtaks.

Kasutatud kirjandus:

http://www.rescue.ee/louna/kriis/kriisikommunikatsioon; 05.12.2012
http://valitsus.ee/et/riigikantselei/valitsuskommunikatsioon/kasiraamat/kriisikommunikatsioon; 05.12.2012

Andres Reimer "Joogivee sisaldus üllatab", Äripäev, 31.07.2002

Rein Sööt "Äripäeva tendentslik joogivee analüüs", Äripäev, 02.08.2002

Sotsiaalne kapital

Neljanda loengu teemaks oli sotsiaalne kapital. Kõigepealt, mis see üldse on? 

Sotsiaalne kapital moodustub inimgruppide ja nendevaheliste võrgustike tulemusel, kui gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Selle mõiste defineeris esmakordselt Pierre Bourdieu 1972, kuid sai laiemalt sai tuntuks Robert Putnami 2000. aastal ilmunud raamatu "Üksi keeglisaalis" (ing. k "Bowling Alone") abil. Tema teooriasse on hõlmatud avalikud ja isiklikud aspektid. Võib vaadelda nii sõpradevahelisi suhteid, isiklikel kontaktidel rajanevaid sõpruskondi kui ka avalikke organiseerunud inimgruppe. Sellistest ühingutest ja sidemetest on kasu kahepoolne: isiklik ja avalik. Tugevad sotsiaalsed võrgustikud aitavad inimesel teha karjääri, kui ta oskab ära kasutada tuttavate ringi, kellega ta seotud on. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_kapital)
Mis puutub organisatsiooni, siis leiab Putnam, et tähtis ei ole ainult, kuidas valitsusasutused või orgnisatsioonid toimivad, vaid kuidas inimesed üksikisku tasandil käituvad ja tegutsevad. (Luoma-aho, V.On Putnam: Bowling Together-Applying Putnam’s Theories of Community and Social Capital to Public Relations)

   Ma leian, et sotsiaalne kapital on väga oluline, kuna mõjutab kogu ühiskonda üldiselt. Et jõuda ühistele eesmärkidele on tähtis, et inimesed looksid omavahel vajalikke kontakte, et saavutada ühiseid sihte. See paneb aluse nii ettevõtetele kui ka valitsusele ning hoiab nad töökorras. Näiteks valitsuse puhul on oluline selle suhe kodanikuühiskonnaga ning selle organisatsioonidega. Just kodanikuühiskond on see, kes meie riigis paneb paljudele asjadele aluse, mille tõttu on ka tähtis, et iga inimene alustaks just endast ning üritaks enda riigi jaoks midagi ära teha. Teine asi, mis on just praegusel ajal aktiivne on see, et kogu see sotsiaalne kapital on kogunenud virtuaalkeskkonda, mis on justkui saanudki peamiseks kohaks, kus inimesed omavahel „kohtuvad“ ja suhtlevad. See on küll hea ja lihtne võimalus kellegagi rääkida, kuid samas on selle tõttu oluliselt vähenenud inimeste silmast-silma kohtumised, mis on omakorda halb. Igatahes on sotsiaalne kapital kogu meie ümbritseva keskkonna aluseks ning tänu tutvustele ja sidemetele on meil lihtsam edasi pürgida.
 
Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_kapital; 01.12.2012
Luoma-aho, V.On Putnam: Bowling Together-Applying Putnam’s Theories of Community and Social Capital to Public Relations

Sidusgrupid

Mis on sidusgrupid (ingl. k stakeholders) ja miks nad üldse olulised on? Sidusgruppide alla võivad käia nii kliendid, tarnijad, kolmas sektor, kohalikud ettevõtted- põhimõtteliselt kõik, kes on huvitatud ettevõtte käekäigust.  Kõik sidusrühmad ei ole küll võrdsed, aga nad saavad mõjutada või olla mõjutatud organisatsiooni tegudest ja poliitikast.  (http://www.businessdictionary.com/definition/stakeholder.html)

Aktiivne suhtlus sidusgruppidega aitab organisatsioonil olla avatud uutele suundadele ja mõista paremini eri gruppide ootusi.  Ettevõte Implement Inscape on välja toonud, et IBM-i uuring 250 tippjuhi osalusel üle maailma näitas, et 2/3 neist tegelevad ettevõtte ühiskondliku vastutuse ja keskkonnajuhtimise teemaga sihipäraselt. Ent kõigest 25% juhtidest väitis, et nende ettevõte on teadlik oma klientide ja sidusgruppide eelistustest antud teemal. See tähendab, et palju ressursse ja energiat läheb raisku ning mitmed tegelikult aktuaalsed teemad jäävad käsitlemata. Siin saabki abiks olla sidusgrupi dialoog ja strateegia. (http://www.implementinscape.ee)

Aja möödudes on ettevõtete tegevused muutunud aina läbipaistvamaks. Kui enne võis kujutada ettevõtet kui tennisepalli, ehk kui tugevat, tihket ja läbipaistmatut, siis nüüd saab paralleele tuua saalihokipalliga, ehk õhema, aukudega ja kergelt läbipaistvaga. Samuti mängivad organisatsiooni otsuste tegemiste puhul just sidusgrupid, ehk inimesed väljaspool organisatsiooni. On aga väga oluline, et organisatsioon ja selle sidusrühmad suudaksid teha head koostööd ning hoida tugevat kommunikatsiooni, et kõik saaks korralikult toimida. Samuti on väga oluline, et nad töötaksid koos ühtse eesmärgi nimel, milleks võiks olla organisatsiooni edu tagamine ja edasiarendamine.

Kasutatud kirjandus:
http://www.businessdictionary.com/definition/stakeholder.html; 21.11.2012
http://www.implementinscape.ee/vaeljakutsed-ja-lahendused/vastutustundlik-ettev%C3%B5tlus-%28csr%29/suhtlemine-sidusgruppidega; 21.11.2012